Torupilli ajaloost ja taassünnist Eestis
Torupilli mängiti Eestis tõenäoliselt juba 13. sajandil. Eestlaste seas oli torupill sajandeid üks armastatumaid pille, mida mängiti tantsuks ja meelelahutuseks, peresündmustel, pidudel, talgutel, kõrtsis. Torupilli peeti oluliseks pulmarituaalides – usuti, et pilli vali heli peletab kurjad vaimud ning torupillil on ka sigivusmaagiline vägi.
Täpselt ei teata, kuidas torupill Eestisse jõudis, kuid ühe muistendi järgi olevat selle pilli loojaks olnud vanapagan ise...
Kirjalikes allikates mainitakse 16. sajandil eesti talupoegade suuri torupille. 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses hakkas seni laialt kasutuses olnud torupill taanduma eeskätt viiuli ja hiljem lõõtspilli ees.
Torupillimängu traditsioon jäi Eestis pikaks ajaks tagaplaanile. Olid vaid mõned kuulsad torupillimängijad, neist tuntuim Hiiumaa mees Torupilli-Juss ehk Juhan Maaker (1845–1930).
Eesti torupilli taassünd
Torupillimängu oskajaid jäi Eestis aina vähemaks ning 20. sajandi keskpaigaks polnud praktiliselt enam kedagi, kes seda pilli veel mängida oskas. Mulgimaal tegutses siiski pillimees Peeter Sild, kes vahel enda valmistatud torupillile hääle sisse puhus. 1950. aastatel telliti temalt Riidaja rahvamajale torupill, ent seegi pill jäi aastateks pööningule seisma. Kui kooliõpetaja ja rahvamuusik Johannes Taul selle rahvamajast ära tõi, oli pillist järele jäänud vaid sõrmiline – rotid olid tuulekoti ära söönud.
1972. aastal meisterdas Matu-Tõnise talu perepoeg Ants Taul selle Peeter Silla valmistatud vana torupilli sõrmilise põhjal oma esimese torupilli. Nõnda sai alguse teekond, mis viis Ants Tauli torupillimeistri ja torupillimängijana Eesti torupillitraditsiooni taaselustamiseni.
Koos oma isa Johannes Tauliga, kes asutas ansambli Torupill, aitas Ants Taul taaselustada torupilli valmistamise ja mängimise traditsiooni Eestis. Mõistagi kasvasid koos torupilliga üles ka Antsu lapsed, kes samuti seda pärimuspilli mängivad.
Tauli torupill
Pillimeisterdamise oskus on nüüdseks pärandunud isalt pojale – Antsult poeg Andrusele, kes jätkab isa alustatud tööd. Taulid on enam kui poole sajandi jooksul torupilli järjepidevalt arendanud ja täiustanud ning nende valmistatud pilli tuntakse ka Tauli torupillina. Täpselt nagu tuntakse Teppo lõõtsa selle meistri August Teppo järgi. Tänapäeval mängib enamik Eesti torupillimängijaid Tauli torupillidel.
Matu-Tõnise talu Mulgimaal, kust sai alguse Eesti torupilli taassünd, kannab juba aastaid nime Torupillitalu ning torupillitraditsiooni taaselustajat Ants Tauli kutsutakse vahel ka Torupilli-Tondiks.
Kui tekkis huvi kuulda ehedat Eesti torupilli ning lugusid torupilli taaselustamisest ja meisterdamisest, oled oodatud Torupillitallu!
Vaata torupilli taassünni lugu ETV arhiivisaatest "Niimuudu om"(2012), saadet saab vaadata SIIT.